Vitamiin D vähesuse puhul on häiritud eelkõige kaltsiumi ja fosfaatide imendumine soolest.
Vitamiinil D on organismis väga mitmekülgset toimet omav sekosteroidne hormoon. Omades olulist rolli toidust sisalduva kaltsiumi imendumisel ning reguleerides niimoodi organismi kaltsiumi tasakaalu.
<25 nmol/l – defitsiit
25-50 nmol/l – ebapiisav
50-250 nmol/l – piisav
250 nmol/l – toksiline
Vitamiinil D on väga oluline roll kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonil. Vitamiini D vaeguse korral langeb kaltsiumi imendumine soolest, mistõttu ei suuda organism ennast piisavalt kaltsiumiga varustada. See võib põhjustada väga erinevaid terviseprobleeme – luud hõrenevad ja kaotavad oma mineraalset tihedust, hambad kaotavad tugevust ning lagunevad, lihaste (sh ka südamelihase) funktsioon halveneb.
a) Täiskasvanutel võivad luudemuutused viia osteoporoosi ja luumurdude tekkeni.
b) Lastel ja noortel soodustab D-vitamiini vähesus luustiku arenguhäirete väljakujunemist. Madal tase võib tingida osteomalaatsiat ja rahhiiti, Osgood-Schlatteri tõbe, Sinding-Larsen-Johansseni tõbe, Schauer- manni tõbe, harva ka idiopaatilist juveniilset (laste) osteoporoosi. D-vitamiini puudusel on oluline roll ka ühe raske liigeshaiguse – Perthese tõve – tekkel. Selle haiguse kõrgem levimus on põhjamaades, kus tingituna Päikese madalast intensiivsusest on D-vitamiini vähesus laialt levinud probleem (ekvatoriaalpiirkondades seda haigust ei esine).
c) D-vitamiinil on roll lihase kontraktsioonijõu tagamises. Seetõttu võib vitamiini vähesus tingida lisaks luude probleemidele ka noorsportlastel madalamat sooritusvõimet ja eakatel inimestel sagedasemaid kukkumisi ja luumurde.
D-vitamiini toodetakse spontaanselt nahas päikese UVB kiirte toimel ja suvekuudel sellest ka piisab vajaliku D-vitamiini saamiseks. Eestis (59°N) on Päike D-vitamiini allikana kasutatav 3–4 kuud aastas. Valdava aja (septembrist maini) on siinsed UVB kiirguse intensiivsused nahas vitamiini sünteesi käivitamiseks liiga madalad, mistõttu on kindlasti vajalik talve ja kevadkuudel leida endale D-vitamiini lisaallikas.
Eriti kõrge on D-hüpovitaminoosi risk inimestel, kes tervislikel või muudel põhjustel liiguvad suvel vähe väljas (eakad ja liikumispuudega inimesed). Vanematel inimestel kahaneb lisaks ka D-vitamiini tootmisvõime nahas märkimisväärselt kahaneb.
Hüpovitaminoosi riski tõstab füüsiline aktiivsus, kuna sportides ja palju liikudes kulutavad lihasrakud oma tööks olemasolevat D-vitamiini reservi. Risk on suurim sisealade sportlastel, kes piirduvad vaid saalitreeningutega (pallimängud, esteetiliste spordialade noorsportlased, ujujad jt).
Terviseuuringud.ee järgmised paketid sisaldavad vitamiin D analüüsi: